Erinevatel ametitel on erinev tööstressi tase. Rohkem tööstressi esineb ametites, kus on suur vastutus ja olulisel kohal on inimeste vahelised suhted. Selliseks ametiks on ka noorsootöötaja.
Sageli nähakse noorsootööd kui lihtsat noorte vaba aja sisustamist, mis ei ole keeruline ega vaja erilisi pingutusi. Tegelikult on noorsootööl väga suur roll ja kui vaadata kutsestandardis kirjeldatud noorsootöötaja pädevusi, siis ei piirdu need ainult noorte vaba aja sisustamisega.
Noorsootöötajal tuleb pidevalt seista silmitsi kohanemist vajavate olukordadega: mõista noorte arenguvajadusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Selline vastutusrikas töö võib tekitada stressi.
Tööstressoriks noorsootöötajate töö puhul on ka eriline töögraafik, mida iseloomustab töö õhtuti (noortekeskus on lahti kuni 20.00), pikad tööpäevad, töö nädalavahetustel, koolivaheaegadel ja suvel, ööbimised laagrites/projektides ja töökoha puudulik organiseeritus, kuna tihti muutuvad noorsootöötaja töötamise keskkonnad vastavalt noorte kogunemiskohtade paiknemisele. Näiteks mobiilset noorsootööd tehes lähevad noortega tegelevad spetsialistid tänavale või hoopis kaubanduskeskusse. Tööstressi tegurite hulka kuuluvad ka töötajale esitatavad nõudmised, mis tekitavad ebakindlust, kuna tajutakse suutmatust oma tööülesandeid hästi täita.
Lisaks võivad noortega tegelevate spetsialistide stressiallikad olla ka vähene tunnustamine kolleegide, juhi või ühiskonna poolt, madal palk ja puuduvad arenguvõimalused. Suurt tähelepanu väärib ka töö ja kodu vahekord. Noorte probleemid, millega noorsootöötaja kokku puutub, töötades nt riskinoortega, võivad mõjutada isiklikku elu ja samuti stressi tekitada. Noorsootöötajad seisavad tihti silmitsi ka oma töö eetiliste dilemmadega, ehk situatsioonidega, kus on vaja langetada raske otsus kahe valiku vahel, mis omakorda mõjutab noorsootöötajate vaimset tasakaalu.
Andre Markus Hansaar on oma äsja kirjutatud uurimistöös analüüsinud noorsootöötajate tööstressi ankeetküsitluse abil, millele 2018. aasta märtsis vastas kolmkümmend Harjumaa noortekeskuste noorsootöötajad. Küsitletutel paluti vastamisel lähtuda oma tunnetest viimase kolme kuu jooksul. Uuringust selgus, et vaatamata sellele, et noorsootöötaja töö ei ole kerge, naudib oma tööd siiski tihti või väga tihti 94% noorsootöötajatest ja ainult 6% küsitletutest on mõnikord oma tööga rahul. Analüüsides tööstressitegureid, näitas, et suhetes noortega on väga rahul või rahulolev ning pigem rahulolev 87% vastanutest ja ei ole rahul 13%. Töö ja kodu vahekorraga on rahul 84%, vähem rahul on 16% vastanutest. Arenguvõimalustega on rahul 70% vastanutest ning 30% on nende suhte skeptilised.
67% on töökoormusega rahul
50%on rahul rahaliste vahendite kasutusvõimalustega töös
47%on rahul töö tasustamisega
Uuriti ka noorsootöötajate tervisliku seisundi kohta. Vastajate tervislikku seisundit iseloomustavatest küsimustest enamikule anti pigem positiivne hinnang. Küsimusele “kas te tunnete ärevust ka ilma kindla põhjuseta?” vastasid 67% küsitletutest eitavalt. Küsimuse “kas teil esineb tihti peavalu?” juures tõid 27% vastanutest välja, et neil on peavalud. Küsimusele “kas te tunnete, et te ei taha hommikul üles tõusta?” vastasid 17% jaatavalt ning küsimustele „kas te ärritute tööl olles kergesti” ning „kas te tunnete tööl pingelises olukorras paanikat” vastasid 84% küsitletutest eitavalt.
Mis puutub stressiga toimetulekut, siis läbiviidud uuringust selgub, et noorsootöötajad kasutavad oma töös palju erinevaid ennetusmeetmeid ja tunnevad oma töövaldkonda hästi. Stressiga toimetuleku viisidest kasutatakse kõige tihemini sõpradega suhtlemist, hobidega tegelemist ning tasakaalu leidmist töö ja pereelu vahel. Stressiga toimetulekuks nimetati ka positiivset mõtlemist/jaatavat ellusuhtumist (84% vastanutest), efektiivset aja kasutamist (77%) ja tervislike eluviiside järgimist (73%).
Tööülesannete delegeerimist kasutavad pooled noorsootöötajad. Stressi juhtimise ühe võimaliku meetmena mainiti ka paindlike töögraafikute võimaldamist ning vajadusel tööd kodukontoris, mida kasutab 60% vastanutest. Kõige vähem kasutatakse stressijuhtimise koolitusi, kus on osalenud ainult 7% küsitletud noorsootöötajatest. Kokkuvõtvalt selgus uurimistöös, et Harjumaa noortekeskuste noorsootöötajad on suhteliselt positiivselt mõtlevad inimesed, kes ei lase stressil end maha murda.
Tänapäeva suureks väljakutseks nimetati noorsootöö väärtustamist ühiskonnas.
76% ei ole rahul oma töö sotsiaalse väärtustamisega
74% ei ole rahul oma töö sotsiaalse tunnustamisega
Noortega tegelevad spetsialistid usuvad, et noored on meie tulevik ja ühiskond peaks rohkem väärtustama noorsootöötajate tööd, sest nad on noorsoo kasvatamisel kogu ühiskonna järjepidevuse hoidjaks ja suunajaks. Noorsootöötaja ameti väärtustamine ühiskonnas paneb noorsootöötajaid noortega entusiastlikumalt tegelema, ja see omakorda näitab noortele positiivset eeskuju.
