Kohtumine eneseteadliku professionaaliga

Me oleme alati rohkem, kui see, millest me oleme teadlikud. Maurice Merleau-Ponty

Piret Jeedas

Mõtisklen üsna tihti selle üle, mis aeg on praegu ja millist elu elab tänapäeva inimene. Küllap ärgitab nende suurte küsimuste üle juurdlema minu igapäevane töö, iseendaga toimuva märkamine, jätkuv uudishimu inimese süvakihtide vastu. 1907. aastal kirjutas Harvardi ülikooli professor William James järgmist: „Võrreldes sellega, mis me võiksime olla, oleme ainult poolenisti ärkvel. Me kasutame vaid väga väikest osa meie vaimsetest ja füüsilistest ressurssidest. Inimene elab iseenda piirangute keskel: tal on aga erinevaid võimeid, mida ta ebaõnnestunult kasutab (Duckworth, 2017).” Kui sa kohtuksid täna Jamesiga, kas sa nõustuksid temaga ja mille üle hakkaksid koos arutlema? Mõtlen endast eelkõige kui ruumiloojast, sest olles koolitusvaldkonnas tegutsenud 2003. aastast, olen eelkõige mõistnud seda, et ainus, mida saan teha, on luua ruumi, kus inimene ise õpib avastama, märkama ja kujundama oma teed. Ma loodan väga, et annan oma panuse sisemiste piirangute ületamiseks või tegelikest võimetest teadlikuks saamiseks. Ja tõepoolest, olen olnud tunnistajaks neile hetkedele, kus inimene tõepoolest avaneb ja tema loov potentsiaal esile kerkib. On oluline mõista, et sa mõjutad, ja läbi tunnetada, mida see päriselt tähendab.

Inimestega töös on eneseanalüüs, eneseareng ja pidev õppimine osa teadlikust tegutsemispraktikast. Professionaal vastutab ise oma praktilise tegevuse asjakohasuse ja asjatundlikkuse eest ning hoolitseb selle tagamiseks vajaliku pideva professionaalse enesearendamise eest (Karm, 2007). See tähendab, et Sinu ülesanne ja vastutus on leida Sulle sobivad viisid, võimalused ja kohad õppimiseks. Millal Sa viimati võtsid aja oma praktika sügavaks uurimiseks, mõtestamiseks, analüüsimiseks? Veelgi enam, millal Sa kogesid seda tunnet, et Sa enam ei teagi või ei oska õppijaid tähenduslikult juhendada ja suunata. Need omamoodi võbelemise või teadmatuse hetked on tegelikult äärmiselt olulised, sest kutsuvad mõtlema sügavamatele kihtidele, sh oma väärtustele, uskumustele ja oletustele õpetamise kohta. Ühtlasi võib avarduda arusaam iseendast ja oma praktikast laiemalt. Guskey (2002) toob välja, et professionaalse arengu eesmärk on muuta oma professionaalset praktikat, uskumusi ja arusaamasid nii, et õppijad saaksid paremini õppida (Karm, 2007). Kuidas on Sinu kui professionaali praktika muutunud või muutumas?

Eneseuurimise kütkes

Millist raamatut Sa viimati lugesid ja kuidas see Sind mõjutas? Mind kõnetas Tasha Eurichi (2017) mõte, et enesele keskendumine või enese uurimine ei tähenda seda, et me iseennast veel mõistame. Lugesin seda mõtet mitu korda, sest minu praktika loomulik osa on olnud enese uurimine refleksiooni toel. Eneseuurimine ja endasse vaatamine on inimesele omane. Refleksioon on sügav ja uuriv mõtisklus enda kogemuse üle, teadlik protsess oma mõtete, tunnete, motiivide, mõjude, käitumise, mustrite uurimiseks. Sidney ülikooli uurija Adam Grant toob välja, et iseendast mõtlemine või teadlik uurimine ei tähenda veel, et me ennast tunneme. Mida enam aega me sisevaatlusele pühendame, seda vähem enesetarkust meil tegelikult on (Eurich, 2017). Me võime veeta tunde ja tunde reflekteerides, enesearengu koolitustel osaledes, kuid sellele ei pruugi järgneda uued taipamised või muutus meie käitumises. Tänapäeval teeme niipalju asju endalegi märkamatult, mistõttu ei pruugi me näha, kas see on tegelikult oluline või vajalik või keskendume liialt välistele ootustele ja vähem enda vajaduste tegelikule mõistmisele. Tiibeti õpetaja Tirthang Tulku on öelnud: „Meie usk iseenda pilti takistab nägemast meie olemuse tõelist loomust ja iseennast selgelt.” Teisisõnu, kuivõrd selgelt me ennast ikkagi näeme? Kas eneseuurimisest võib kujuneda omamoodi lõks, kus usume jäädavalt seda, mis on silmale nähtav, mõttega hoomatav või õpitud erinevates sotsiaalsetes situatsioonides? Oleme me vähem valmis tegelema n-ö pimedate aladega, sellega, mis on nähtamatu?

Tasha Eurich leiab, et eneseuurimine ei ole halb, vaid olulisem on see, kuidas me seda teeme. Ta soovitab valida sobiva lähenemise: keskendu enam uue avastamisele, uute taipamiste leidmisele, õppimisele tegutsedes. Oluline on avatud hoiak ehk avatus erinevatele allikatele, seisukohtadele ja selgitustele. Ära takerdu vaid ühte tõesse. Me peame olema oma praktika suhtes väga kriitilised: avatud erinevatele teoreetilistele ideedele ja praktikatele, samas olema nende suhtes kriitiline. Oluline on julgus olemasolevat kahtluse alla seada. (Tennant, 2012).

Üks eneseuurimise praktika võiks olla tagasiside küsimine tähenduslikult teiselt. Filosoof Maurice Merleau-Ponty kohaselt on „kolmanda isiku vaatepunktist võimalik tunnetada subjektiks olemise selliseid aspekte, mis ei ole subjektile ligipääsetavad esimese isiku vaatepunktist. Õppides nägema iseennast n-ö väljastpoolt, teiste perspektiivist, õpime enda kohta midagi uut.” (Puusepp, 2019). Tasha Eurich soovitab valida tähenduslikuks teiseks inimene, keda usaldad, kes on aus ja kes julgeb avatult väljendada oma mõtteid. Aga ta teeb seda nn austavast ja armastavast kohast. Mõtle eelnevalt läbi, millistele aspektidele endas soovid keskenduda. Selline kohtumine paneb kindlasti proovile Sinu haavatavuse. Ole selleks siis valmis. Olles ise mitu korda tähendusliku teisega kohtunud, tean, et see on ühelt poolt hirmutav, aga teisalt toob esile aspekte, millest ma varem teadlik polnud. Pärast kuuldut võta aega selle mõtestamiseks ja mõtle läbi, kas ja kuidas tagasiside najal edasi tegutsed.

Julgustangi Sind jätkama oma põnevat teekonda inimeste arengu toetamisel. Loo endale kogemusi, kus proovid midagi uut ja ületad iseennast. Ühe harjutuse leiad siitsamast. Ole iseenda, teiste ja maailma suhtes uudishimulik. Julge kahelda. Seeläbi mõistad rohkem oma väärtusi, püüdlusi, saad teadlikuks oma harjumustest ja mõjust õpisituatsioone luues. Ja tõenäoliselt jõuad ka endale lähemale…

Kasutatud allikad

Duckworth, A. (2017). Grit. Why passion and resilience are the secret of success. Vermilion, London.

Eurich, T. (2017). Insight. The power of self-awareness in a self-deluded world. Macmillian.

Karm, M. (2007). Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalse kujunemise võimalused. Doktoritöö.

Puusepp, V. (2019). Saateks. Merleu-Ponty, M. Taju fenomenoloogia. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa, Tartu.

Tennant, M. (2012). The Learning Self. Understanding the Potential for Transformation. Jossey-Bass.

Kohtumine iseendaga

Piret Jeedas

Kõik emotsionaalsed kohtumised muudavad meid vältimatult. Ükski kohtumine ei jäta meid endiseks. Andreas Weber

Järgmised küsimused loovad võimaluse enda kui eneseteadliku professionaali uurimiseks. Küsimuste koostamisel on aluseks võetud eneseteadlikkuse teooria. Eneseteadlikkus on tahe ja oskus mõista iseennast ja seda, kuidas teised meid tajuvad (Tasha Eurich). Sisemine eneseteadlikkus on seotud sellega, kuidas me iseennast näeme ja mõistame. Eneseteadlikkuse komponendid on:

• elu juhtivate väärtuste mõistmine;
• teadlikkus oma kirgedest;
• teadlikkus oma püüdlustest;
• teadlikkus keskkonnast, mis toetab heaolu ja annab energiat;
• teadlikkus oma harjumustest ja käitumismustritest;
• oma reaktsioonide ehk mõtete, tunnete ja käitumise märkamine;
• oma mõju teadvustamine.

Väline eneseteadlikkus on enese mõistmine väljast sissepoole – teadmine sellest, kuidas teised meid näevad.

Kohtu Sinu jaoks tähendusliku kaaslasega, kes esitab Sulle järgmisi küsimusi suuliselt. Sinu ülesanne on avatult jagada oma mõtteid, hirme, kõhklusi, unistusi. Kaaslase ülesanne on kuuldut tagasi peegeldada ning jagada ka seda, kuidas tema Sind näeb. Teise vaate või silmapaari esiletoomine aitab avada ehk veelgi sügavamaid kihte endas. 

1. Millistest väärtustest ma lähtun oma töös? Kuidas ma tean, et minu väärtused ja tegutsemine on kooskõlas?
2. Mis mind ajendab iga päev valitud tööd tegema? Mida ma oma töös tõeliselt naudin?
3. Mille poole ma professionaalina täna püüdlen?
4. Kuidas tean, et ma täna tegutsen keskkonnas, mis toetab minu heaolu ja annab mulle energiat?
5. Millist käitumisjoont endas on mul mõnikord raske mõista?
6. Millal ma viimati ärritusin ja kuidas ma reageerisin?
7. Milline on minu mõju õppijatele? Kolleegidele? Kuidas ma olen sellest mõjust teadlik?

Kui  vestlus on lõppenud, mõtiskle ja tee endale märkmeid:

• Kuidas ma ennast tundsin?
• Mis mind üllatas?
• Mis mind sügavalt mõtlema pani?
• Mis olid kolm kõige huvitavamat taipamist?
• Mis nüüd edasi?

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Maria Evestus.