Peaasi ajab naerma ehk kuidas huumoriga oma vaimset tervist toetada?

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames võtsime ette julge sammu siduda vaimse tervise teema huumoriga. Projekti planeerimise ajal heideti meile palju küsivaid ja murelikke pilke. Aasta oli siis 2021 ning vaimsest tervisest räägiti iga päevaga aina enam, kuid teema on siiski tundlik. Ärevate mõtete kiuste otsustasime selle põneva teekonna ette võtta. Teadus on ju meie poolel. Erinevad teadusartiklid näitasid lugematul hulgal huumori kasutegureid nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Näiteks leidsime, et meie ajud toodavad naermise tulemusel aineid, mis tõstavad tuju ja vähendavad stressi.¹ Naermine aitab vähendada pingetunnet ning nii meelel kui ka lihastel lõdvestuda.² Naer aitab kehal toota ka naturaalseid valuvaigisteid, mille tulemusena tunneme vähem valu.³ Seega on täiesti kindel, et huumor vähendab stressi, suurendab heaolu, parandab füüsilist tervist ning aitab toime tulla stressirohkete sündmustega.⁴ Inimesed armastavad naerda ja huumor on hea meetod rasketest teemadest rääkida, võttes maha pinge, vähendades stigmatiseerimist, võimaldades sõnumit kergemini edastada.⁵ Tundsime, et vaimse tervise teema käsitlemine, kasutades teadlikult ja tundlikult huumorit, on põnev ülesanne.

Kaevusime maailmas juba toimivatesse lahendustesse ning asusime uurima võimalusi, mida ja kuidas saaksime Eesti oludele vastavaks kohandada ja kasutusele võtta. Alustuseks jõudsime improteatrini, mis oma olemuselt on teatri tegemise vorm, kus näitlejad mõtlevad kogu laval toimuva kohapeal, publiku silme all välja. On selge, et improteatri vaatamine toetab vaimset tervist – naerupahvakuid kõlab saalist päris sagedasti. Koostöös Ruutu10ga vaimset tervist ja improt ühendades kogesime aga, et ka lihtsalt impromängude regulaarne mängimine, üheskoos muremõtetest ja täiskasvanu rollist pausi võtmine toetavad meie vaimset heaolu. Teadusuuringud kinnitavad samuti, et impro harrastamine võib edukalt aidata vähendada stressi, sotsiaalset ärevust ning parandada suhtlemisoskuseid argielus.⁶,⁷ Impromängudes saab arendada kogu tähelepanuga kohalolu, oma ideedest lahti laskmist ja julgust panna end ootamatusse olukorda. Ja muidugi saab improt tehes päris palju naerda ehk mugavustsoonist välja astumise kasutegurite kõrval rakendub ka huumori positiivne mõju. Kuigi impro toetab igal juhul ka meie vaimset heaolu, on nende mängude harrastamisel positiivne mõju suurem, kui vaimse tervise ja impro vahelisi ühendusi ka teadlikult märkame. Vaimse tervise impros tähendab see pistelisi refleksiooniküsimusi pärast impromängu lõppu. Näiteks kui mugav oli seda mängu mängida? Kuidas end tundsin, kui mäng sassi läks?

Impromängudega vaimse tervise toetamine on välismaal palju enam kasutust leidnud. Näiteks korraldatakse eraldi gruppe sotsiaaltöötajatele ja vaimse tervise spetsialistidele, et impromängude kogemuse toel suurendada spontaanset ning olukorrast lähtuvat lähenemist inimeste aitamisel. Impromängudes peab sageli oma ideest lahti laskma, sest pole ju lõbus mängida stseeni, kus kumbki osaleja kisub pikalt tekki enda poole. Väga oluline on hoopiski üksteise ideede toetamine ja see tunne tuleb meiega märkamatult improtunnist kaasa ka igapäevaellu. Kui rakendame seda põhimõtet kellegi toetamisel, suudame olla avatumad ja paremad kuulajad: saame harjutada vestluspartneri jälgimist ja tema idee toetamist. Mujal maailmas on levinud ka improgrupid, mis on mõeldud näiteks sotsiaalärevuse, ATH või autismispektri häirega inimestele.

Improkomöödia kõrval sukeldusime pea ees ka vaimse tervise ja püstijalakomöödia maailma. Meie jaoks on nii impro kui ka püstijalakomöödia olulised vahendid, mis aitavad edastada sõnumit, et vaimse tervise hoidmine ja sellest rääkimine on tähtis. Publik tihtipeale idealiseerib laval olijaid (julge, naljakas, tugev, äge), kuid tegelikkuses on paljud püstijalakoomikud mujal maailmas jaganud avalikult oma vaimse tervise raskuseid, mis võivad publiku eest varju jääda, ning paljud improkomöödiaga tegelejad jõuavad selleni just oma vaimse tervise murede tõttu. Ühendkuningriigis pakuti viimase kahe aasta jooksul suitsiidiriskiga meestele sotsiaalse retseptina* naljakirjutamise koolitusel osalemist. Kogemus päädis oma püstijalakomöödia kava esitamisega laval. Kursusega sooviti jõuda meesteni, kel on raskusi vaimse tervisega, kuid kes seda endale ei tunnista või kes ei jõuaks abini vaimse tervisega seotud häbimärgistamise tõttu. Eesmärk oli suurendada osalejate enesekindlust ja vastupanuvõimet, tutvustades huumorit kui ühte võimalikku tööriista eneseanalüüsiks ja raskustega toimetulekuks. Peale oskuse näha oma kogemusi läbi huumoriprisma said osalejad osaks toetavast grupist, kus vaimse tervise teemadel rääkimine pole tabu.

Oma vaimse tervise kogemuse üle heatahtlikult ja enesesõbralikult nalja viskamine on toetav viis raskustega toimetulekuks. Proovisime seda meetodit ka Eestis, korraldades koostöös Kinoteatriga naljakirjutamise koolituse⁸ inimestele, kes teadvustasid isiklikku seost vaimse tervise raskustega. Kaksteist osalejat jagasid oma lugusid ka laval peaasi.ee ja Kinoteatri stand-up-õhtul „Vaimne tervis on nagu porgand!“. „Sain juurde tasakaalukust ja leidsin oma optimismi juured jälle üles. Leidsin hulganisti uusi mõttekaaslasi ja sõpru, sain juba vanadelt tuttavatelt-sõpradelt nii palju soojust saalist tagasi. Ületasin oma hirme, sain kõvasti julgust juurde, sain kahe kuuga naerda rohkem kui viimase poole aastaga enne seda. Minu argielu sai särtsu juurde ja kogu aeg oli kellegagi midagi muljetada. Puudutasime palju inimesi ja see oli minu jaoks oluline,“ rääkis üks kaheteistkümnest osalejast, kes vaatas oma vaimse tervise kogemusele otsa läbi huumori.

Loome üheskoos paremat psühholoogilist kultuuri – sellist, kus vaimsest tervisest rääkida on normaalne ning kus inimesed mõistavad, et meil kõigil on vaimne tervis, mille eest hoolt kanda. See on miski, mis meid inimestena ühendab. Pole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana, elad linnas või maal – sul on vaimne tervis ja see on täitsa normaalne. Ja vahepeal võib heatahtlik nali ja naer olla parim tugi meie vaimse tervise turgutamiseks. Seniks, kuni Eestis veel sotsiaalseid retsepte välja ei kirjutata, saame ise nalja ja naeru enda ja lähedaste igapäevaellu tuua. Altpoolt leiad kaks lõbusat impromängu, mis seda toetavad.

Proovi neid mänge noortega, aga miks mitte ka kolleegidega. Pärast mängimist arutlege ühiselt, kummal juhul jõudis koos loodud lugu kaugemale ja kuidas osalejad end mängides tundsid? Kas siit on ka midagi igapäevaellu kaasa võtta?

---

* Sotsiaalsed retseptid on meetod, milles keskendutakse inimesele olulistele asjadele, mitte ainult sümptomitele, ning pakutakse tuge läbi tegevuste, mis toovad rõõmu ja rahulolu. Piltlikult kirjeldades tähendaks see, et väljute näiteks perearsti juurest kirjaliku retseptiga jalutada kolm korda nädalas looduses või osaleda näiteks naljakirjutamise koolitusel.

1. Yim, J. (2016). Therapeutic benefits of laughter in mental health: a theoretical review. The Tohoku journal of experimental medicine. ↩︎
2. Akimbekov, N. S., & Razzaque, M. S. (2021). Laughter therapy: A humor-induced hormonal intervention to reduce stress and anxiety. Current research in physiology. ↩︎
3. Dunbar, R. I., Baron, R., Frangou, A., Pearce, E., Van Leeuwen, E. J., Stow, J., … & Van Vugt, M. (2012). Social laughter is correlated with an elevated pain threshold. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences. ↩︎
4. Martin, R. A., & Ford, T. E. (2018). The Psychology of Humor. ↩︎
5. Warren, C., Barsky, A., McGraw A. P. (2018). Humor, Comedy and Consumer Behavior. Oxford University Press. ↩︎
6. Morse et al. (2018). Humor doesn’t retire: Improvisation as a health-promoting intervention for older adults. Archives of Gerontology and Geriatrics; Sheesley, Pfeffer, Barish 2016 Comedic Improv Therapy for the Treatment of Social Anxiety Disorder, Journal of Creativity in Mental Health. ↩︎
7. Schwenke et al. (2020). Improv to Improve: The Impact of Improvisational Theater on Creativity, Acceptance, and Psychological Well-Being, Journal of Creativity in Mental Health. ↩︎
8. https://peaasi.ee/porgand/
   https://youtu.be/DMqtJWoNYL4
   https://postimees.pleier.ee/podcast/tervisekompass/175913
   ↩︎

• Sissejuhatus
• „Sallivuse ajastu on saabunud! Maha kõik, kes nii ei arva!“, Kristina Masen
• Noorsootöö varjatud mitmekesisus: mõtteid Eesti ja Iirimaa noorsootöö praktikast, Saskia Rosentau ja Merilin Miks
  • kommentaar Eve Aasa
• Radikaliseerumisest tänapäeva maailmas, Ringo Ringvee
• MÕTISKLUSI KAASAVAST RUUMIST, Kai Raku
• Südametarkus – oluline osa tundemaailma mitmekesisusest, Pille Murrik
• Vene emakeelega noored tahavad osaleda, kuid vajavad selleks rohkem tuge, Triin Roos
• Inimene looduse mitmekesisuse võrgustikus: mida iga noor teada võiks?, Tuul Sepp
• Mida pakkida noorele kaasa keerulisse, muutuvasse ja mitmekesisesse maailma?, Marit Kannelmäe-Geerts
• Rahvusvahelised noorteprojektid vaid valitutele? RAY MONi ja RAY SOCi Eesti uuringute tulemustest, Elisabeth Kendrali
  • kommentaar Anett Männiste
• Trimmis demokraatiamusklitega ühiselu kujundama!, Maiu Lauring ja Teele Pehk
• Nutikalt erinevate noorteni, Marleen Alleman
  • kommentaarid Kerttu Brandmeister ja Moonika Tsilk
• Vaimne kultuuripärand – kas ja kuidas see minuga seostub?, Leelo Viita
• Peaasi ajab naerma ehk kuidas huumoriga oma vaimset tervist toetada?, Sandra Liiv

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.