fbpx

Anni Tetsmann, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur

Vabatahtlik töö või vabatahtlikkus ei ole kindlasti aastal 2023 ka Eestis enam võõras mõiste. Küll aga on vaja tihti täpsemalt selgitada, mida kujutab endast vabatahtlik teenistus, mis Eestis on eeskätt levinud Euroopa Komisjoni programmi Euroopa solidaarsuskorpus abil. Kui vabatahtlikku tööd või tegevust saab üldiselt teha ka täiskohaga kooli või töö kõrvalt, siis vabatahtlik teenistus on täiskohaga tasustamata töö. Kuigi esialgu võib niisugune kontseptsioon võõras tunduda, siis nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide näitel selline idee ja programm toimib – igal aastal tuleb programmi raames Eestisse üle saja välisvabatahtliku ja poolsada noort leiab teenistuskoha välismaal. Aga nagu iga asjaga kipub olema, siis alati saab paremini. Ka Euroopa solidaarsuskorpuses on mitu takistust, mis võivad programmi edukust pärssida.

Vabatahtlik teenistus kõigile! Aga kas päris kõigile?

Meile meeldib alati mõelda, et Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtlikus teenistuses osalemine on suur (ellu)hüpe koos turvalisse võrku kukkumisega. Osalevale noorele on antud majanduslik tugi (toidu- ja elamisraha), tagatud transport teenistuskohta ja koju tagasi ning pakutud katusealune, kus kas või kogu aasta veeta. Samal ajal ei ole ka noor üksi: tööalast tuge annab tuutor, õpiprotsessi ja praktilist elukorraldust toetab mentor. Seega on programm justkui üles ehitatud nii, et ükski noor ei pea muret tundma või kui tunneb, siis on kohe kõrval tugi, kes aitab probleemid lahendada.

Anett Männiste, Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur

Tõsi on see, et enamiku noorte puhul nii ongi ja rahulolu vabatahtliku teenistusega on läbi aastate olnud pigem suur, seda eeskätt panuse tõttu noore enesearengusse. Küll aga on ka siin mõned grupid, kes peavad rohkem vaeva nägema, et elluhüpe neile üldse kättesaadav oleks. Kui Euroopa Liidu liikmesriikide noored saavad reisida viisata (ja peaaegu bürokraatiavabalt), siis väljastpoolt liitu tulevate vabatahtlike esimene ülesanne on saada viisa. See on küllaltki keeruline, sest eri riikides on erinevad viisa saamise tingimused ja neis orienteeruda ei ole lihtne. Näiteks tuleb mitmes riigis (Itaalia, Malta, Taani jne) viisa saamiseks näidata, et suudetakse oma elamiskulud katta, või on vaja teha karistusregistri kontroll (Saksamaa, Iirimaa, Hispaania). See tähendab dokumentide kogumist ja esitamist, mis eriti vähemate võimalustega noorte jaoks ei pruugi olla kerge. Siin peaks turvavõrk juba appi tulema, aga neid noori on valmis kaasama küllaltki vähesed organisatsioonid ja peamine kitsaskoht on rahastus. Kuigi programmi raames on võimalik taotleda lisarahastust, siis ei ole see kulude katmiseks või organisatsioonide lisatöö kompenseerimiseks sageli piisav ning seetõttu ei ole võimalik mõne takistusega maadlevale noorele täisväärtuslikku vabatahtliku tegevuse kogemust pakkuda.

Kui noor aga lõpuks piiri ületab, ükskõik kas viisaga või ilma, siis turvavõrk ju ikka peab, eks? Euroopa solidaarsuskorpuse organisatsioonid teevad tõesti kõik endast oleneva, et noorel oleks hea ja turvaline vabatahtlik teenistus. Küll aga ei jää ka nemad üleüldistest kriisidest ja inflatsioonist puutumata. Vabatahtlikele peab olema tagatud majutus, tasku- ja toiduraha, kuid kasvavate üüri- ja toiduhindade tõttu kuivab raha kiirelt kokku ning ka kõige leebematele standarditele vastavat majutuskohta on keeruline leida. Kas aga vabatahtlik väärib kõige kehvemaid standardeid? Kindlasti mitte. Tihti arvatakse, et kui tegutsed vabatahtlikult, siis ei peagi saama endale palju lubada. Kuid võttes arvesse, millise panuse vabatahtlik endast iga päev töökohal annab, siis peaks ka tuba olema elamisväärne. Oluline on siinkohal mainida, et keegi lageda taeva alla ei jää ja nälga kannatama ei pea, kuid inflatsioonile reageerimine on hädavajalik, et tagada kvaliteetne teenistus ja vältida olukorda, kus vabatahtlik peab osa teenistusest ise kompenseerima. See veeretab paljude noorte teele järgmise takistuse.

Mitu rõngast tuleb (ellu)hüppel veel läbida?

Vabatahtliku teenistuse lõpetanud noorte hulgast on raske leida kedagi, kes ei ütleks, et tegemist on elumuutva kogemusega. See ei tähenda, et kõik 12 kuud veedetakse suures õnnes ja iga hetk on elamus. Sageli on vabatahtlikul ees katsumused, mille peale ta enne teekonnale asumist poleks osanud mõeldagi. Kuid nagu ikka, sealt tulevad ka kõige suuremad õpikogemused.

Mõned teenistuse ajal ilmnevad probleemid on aga kindlasti noorele ebamugavamad, kui need peaksid olema. Kuna täiskohaga vabatahtlik teenistus ei ole kõigile tuttav kontseptsioon, siis võitlevad noored sageli sõprade ja pereliikmete küsimustega ning üldise murega, mida teenistusest arvatakse. Samuti paneb noori muretsema nii-öelda tühi aeg, mis CVsse jääb ja mille põhjendus ei pruugi tulevasele tööandjale tuttav olla. Need kitsaskohad on teravalt välja tulnud ka Euroopa Komisjoni uuringus „Removing obstacles to cross-border solidarity activities“ (2020) ja 2023. aasta aruandes „Reasearch-based analysis of the European Solidarity Corps“.

Uude keskkonda astudes on kohe näkku lajatamas ka võõrad sõnad metroojaamas ja mure keeleoskuse pärast. Praegune veebipõhine keeleõppesüsteem aga ei valmista noori piiriülese vabatahtliku teenistuse jaoks piisavalt ette. Ka Eestis täituvad tasuta keeleõppekursused kiirelt ja välisvabatahtlikud sinna sageli ei mahu. Siinkohal oleme tänulikud neile paljudele vabatahtlikke võõrustavatele organisatsioonidele, kes pakuvad keeleõpet, et vabatahtlikul oleks võimalik kohalikku keelt rääkima õppida, ja teevad seda kusjuures lisarahastuseta. Õnneks on ka noored ise leidlikud ja otsivad viise, kuidas keeleoskust arendada. Tihti kasutavad nad selleks mitmesuguseid keeleõpperakendusi või püüavad kohalikega hea kontakti saavutada. Kuid taas kerkib küsimus, kas vabatahtliku tasuta tööd ei võiks kompenseerida toimiva õppesüsteemi või kursusustega?

Keda huvitab?

Maailmas on muresid küll ja veel ning võib tunduda, et paarisaja vabatahtliku probleemid kahvatuvad muude kriiside kõrval. Küll aga ei ole vabatahtlik teenistus elumuutev ainult noortele, vaid ka organisatsioonidele, kes neid võõrustavad ja toetavad. Üle 160 organisatsiooni Eestis on võimelised vastu võtma pikaajalist täiskohaga vabatahtlikku ja toetama tema igapäevast tööd. Siinkohal on tähtis märkida, et nad teevad seda enamasti tasuta ning enda vaba aega ja ressursse panustades. Samal ajal tuleb neil aga võidelda bürokraatia, problemaatiliste IT-süsteemide ja aeganõudvate protsessidega. Kui paneme kokku nii suure hulga organisatsioone ja märkimisväärse arvu vabatahtlikke, on mõju laialdane ja see ulatub üle kogu Eesti – pole maakonda, kuhu vabatahtlikud jõudnud ei ole.

Lisaks on vabatahtlik teenistus oluline Euroopa Liidule ja ka Eestile kui liikmesriigile. Euroopa Komisjon on piiriülese vabatahtliku teenistuse kohta pannud kokku uued soovitused, millest liikmesriigid peaksid lähtuma. Soovitustes käsitletakse nii mõndagi probleemi, millest on juttu ka selles artiklis: lihtsustatud liikumine ja programmi kättesaadavus kõigile noortele, kvaliteetne tugisüsteem ning suurem teadlikkus programmist. Soovitused on kantud mõtteviisist, et „täiskohaga vabatahtlik“ ei ole enam sõnapaar, mis tekitaks tööandjas õudu või Tervisekassas hirmu, et noor ei tööta ega õpi ega vääri seega ka riiklikku tervisekindlustust.See soovituste kogu loob juba olukorra, kus tegelikult peaks vabatahtlike käekäik huvitama kõiki – nii kogukonnaliikmeid, kes saavad vabatahtlikust kasu, ametkondi, kes menetlevad vabatahtlike bürokraatlikke protsesse, ning riiki, kelle jaoks on noorte vabatahtlikkus noortevaldkonna arengukava järgi noorte kodanikuaktiivsuse indikaator. Igal juhul huvitab Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse agentuuri iga noor vabatahtlik, kes selle teekonna ette võtab, ning iga organisatsioon, kes vabatahtliku jaoks kodu loob. Seisame ka selle eest, et probleemidega aktiivselt tegeletaks ja piirid vabatahtlike eest kaoksid.

Mis on Euroopa solidaarsuskorpus ja vabatahtlik teenistus?

Euroopa solidaarsuskorpus on Euroopa Liidu 2018. aastal alustanud programm, mis annab Euroopa noortele ja organisatsioonidele võimaluse rajada ühiselt hoolivam ühiskond, reageerides ühiskondlikele probleemidele hariduse, kultuuri, noorsootöö, keskkonna, sotsiaalteenuste, inimõiguste ja muudes valdkondades.

Vabatahtlik teenistus, mis on osa Euroopa solidaarsuskorpusest, on olnud juba paarkümmend aastat eri nimetuste all noortele ja organisatsioonidele kättesaadav. Praegu saab 18–30aastane noor minna kas lühiajalisse teenistusse (kaks nädalat kuni kaks kuud) või pikaajalisse teenistusse (2–12 kuud). Kui pikaajalised teenistused on üldjuhul individuaalsed, siis lühiajalised toimuvad ka grupiteenistusena.

Vabatahtliku tugivõrgustik koosneb kolmest organisatsioonist. Saatev organisatsioon valmistab noore enne teenistust ette ja toetab vabatahtlikku kogu teenistuse vältel koduriigist. Koordineeriv organisatsioon vastutab teenistuse üldise korralduse eest, vahetab kõigi pooltega infot ja tegeleb praktiliste probleemidega. Vastuvõttev organisatsioon on vabatahtliku igapäevane töökoht. Lisaks organisatsioonidele on vabatahtlikul ka tuutor ehk tööalane juhendaja ja mentor ehk tähenduslik kohalik sõber, kes toetab töövälisel ajal vabatahtliku kohanemist.

Vabatahtlikus teenistuses osalemise kohta saab lisaks lugeda siit: https://euroopanoored.eu/taotlemine/solidaarsuskorpus/noortele/vabatahtlik-teenistus/
Soovitused piiriüleseks vabatahtlikuks tegevuseks

Dokumendist „Council recommendation on the mobility of young volunteers across the European Union“ leiavad Euroopa Liidu liikmesriigid ajakohastatud juhiseid, et kõrvaldada õiguslikud, rahalised ja haldustõkked, mis endiselt takistavad noorte piiriülest vabatahtlikku tegevust ja solidaarsust. Soovitustes võetakse arvesse ka viimastel aastatel maailma räsinud kriise, uusi suundumusi vabatahtlikus tegevuses (nagu virtuaalne vabatahtlik tegevus) ja demograafilisi probleeme, sealhulgas Euroopa elanikkonna vananemine ja vajadus kaasata senisest enam vähemate võimalustega noori.

Soovitused käsitlevad järgnevat:
– selged seadused, mis tagavad vabatahtlikus tegevuses osalejale ohutuse ja turvalisuse ning emotsionaalse ja füüsilise heaolu;
– asjakohane teave vabatahtlike õiguste kohta;
– riigisiseste vabatahtliku teenistuse tegevuste kvaliteedi parandamise, sealhulgas koostöö soodustamine piiriüleste programmidega;
– vabatahtliku teenistuse võimaluse tagamine kõigile noortele, sealhulgas vähemate võimalustega noortele;
– teavitustegevus vabatahtliku tegevuse hüvede kohta;
– vabatahtliku tegevusega seotud kogukondade toetamine, sealhulgas üleeuroopaliste võrgustike toetamine;
– alternatiivsete ja uute suundade katsetamine vabatahtlikus teenistuses (nt virtuaalne teenistus või põlvkondadevaheline vabatahtlik tegevus);
– sünergia loomine liikmesriikide vahel ja parimate tavade jagamine;
– sellise vabatahtliku tegevuse toetamine, mis aitab kaasa kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele.

Dokument on täis mahus kättesaadav siin: https://youth.europa.eu/strategy/mobility_en 

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email