Osalus

0

Kuidas mässata keskkonnast hooliva noorena õige asja eest?

  • Liisa Puusepp, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teadur, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik

Kui 2017. aastal otsustati noorte laulu- ja tantsupeol ilmaprognoosist lähtudes lõunane tantsuetendus ära jätta, siis korraldasid noored ise Vabaduse väljakul tantsupeo, näidates ühelt poolt oma ettevõtlikkust ning võimekust kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning keskendudes samal ajal nende jaoks olulistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Seda tegid needsamad noored, keda eelnevad põlvkonnad on nimetanud lumehelbekesteks. Nüüd räägitakse…

0

Öko-öko: säästev ja soodne

Keskkonnasõbralik eluviis võib olla kulukas. Mahekaubad on kallimad kui tavatooted. Energiasäästlik auto või külmkapp on kallid. Seetõttu võib ökoloogiline elustiil tunduda elitaarne. Kas üldse keegi, kellel raha üle ei jää, saab säästvat elu võimaldada? Õnneks leidub tarbimises niisuguseid aspekte, kus säästev on ühtlasi rahaliselt soodne. Sõnadest ökoloogiline ja ökonoomne võiks moodustada uue võtmesõna öko-öko. Õpetlikuks…

0

Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?

Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda Eestis rõhuga just noortele pakutavatel arenguvõimalustel. Meil on ka Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Hollandis…

0

Kas mina ise muudangi maailma?

  • Farištamo Eller, klaveriõpetaja, vabaimprovisaator, sündmuste korraldaja, blogi letshavefunsavingtheplanet ja Keskkonnaraadio taskuhäälingu autor

Elame ajal, mil kõigile hakkab vist üha enam kohale jõudma meie keskkonna halvenev olukord. On tekkinud liikumisi ja organisatsioone, kelle sõnum on ühene: me peame ühiskonnana midagi ette võtma, et saaksime Maa peale püsima jääda. Numbritest on tihti lihtsam aru saada, seega lisan siia ka mõned Müürilehe Keskkonnakolumni vahendusel: „Kuna elamine kulutab ressurssi, aga Maa…

0

Nutikalt inspireerivad noorteprojektid

Minu noorsootöö kogemus algas umbes kuus aastat tagasi. Töötasin disainerina IT-firmas, kuni ühel päeval läks meie ettevõte pankrotti. Tööandja muidugi unustas meile palka maksta ja algas raske aeg. Üks sõber kutsus mind tööle Põhja-Tallinna Noortekeskusesse, kus otsiti IT-spetsialisti – parem kui mitte midagi. Muidugi mul toona noorsootöötaja kutset veel ei olnud, aga olin aastaid osalenud…

0

Mis annaks noorteühenduste positiivsele mõjule vunki juurde?

  • Jaan Aps ja Aune Lillemets, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Noorteühendused on noorte arengu olulisimate kujundajate hulgas. Nad pakuvad võimalusi mitteformaalseks õppimiseks ja isiksuslikuks arenguks, osaluseks ja kaasatuseks, aga ka täisväärtusliku elu jaoks tarvilikke meeldivaid kogemusi ja elamusi. Artiklis on esitatud uuringu autorite poolt nii Eesti kui ka rahvusvaheliste allikate põhjal tuvastatud positiivsed muutused, mida edukad noorteühendused võivad aidata noorte ellu tuua.

0

Noored ÜROs „Aeg organisatsioon segi raputada!”

ÜRO on loonud noordelegaatide programmi, mis julgustab liikmesriike noori kaasama oma delegatsioonidesse ning laskma neil avaldada arvamust noortega seotud teemadel. „Nothing about us, without us!” on ingliskeelne tunnuslause, mida kuuleb ÜRO peahoone seminariruumides sageli. See lause käib tegelikult paljude teemade kohta, mida ÜROs arutatakse – kuidas me saame rääkida puuetega inimeste õigustest, kui need, kellest räägitakse, pole laua taga esindatud?

0

Töö noortega läbi aju ja psüühika arengu prisma

Teisme- ja noorukiiga on pöördeline aeg. Inimese isiksus ja tema aju – organ, kus toimub tunde- ja mõtteelu ning suur osa enesejuhtimisest – areneb sel ajal jõuliselt ning see toimub kooskõlas sellega, mida inimene sel ajal kogeb. Noorukieas kujunevad nii ajurakkude kui ka ajupiirkondade vahelised ühendused ja on leitud, et erinevate kogemuste mõjul osad ühendused kaovad ning teised jäävad.

0

Pöörakem tähelepanu noorsootöötaja tegevust kujundavatele raamidele

Äsja ilmus noorte osalusele pühendatud noorteseire aastaraamat. Sellest saab näiteks teada, et Eesti noored on poliitilise ja kodanikuosaluse poolest Nõukogude Liitu või selle mõjusfääri kuulunud riikide seas esirinnas. Ühtlasi saab teada, et koolis jagatavatel teadmistel pole kodanikuaktiivsuse kujundamises märkimisväärset rolli. Samuti ei tingi noore positiivne suhtumine poliitikasse kõrgemat osalust. Millest siis nii hea tulemus?

0

Noorsootöö suur roll osaluskultuuri toetamisel

  • Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik

Eesti noor käib koolis, vaba aja veedab ta sõpradega, tegeleb huvide ja hobidega. Ta on teadlik ühiskonnas toimuvast – poliitikast huvitatud noori on meil stabiilselt umbes 40% (Idnurm, 2011). Keskmiselt kaks kolmandikku Eesti teismelistest noortest on osalenud mõnes ühistegevuses ja nad on väga altid töötama vabatahtlikena (Toots, 2011). Ühiskondlik aktiivsus tähendab noortele täiskasvanuks olemist, mida nad seostavad muuhulgas ka valimisõiguse ning kogukonna edendamisega (ICCS, 2009).
Niisiis on meil igati aktiivsed ja ühiskonnast huvitatud noored. See on üks põhjusi, miks 2017. aasta kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel saavad valima minna ka 16−17-aastased noored.

0

Kaasamine – kas ilus sõnakõlks?

Noorte kaasamisest ja osalusest on saanud meie noortevaldkonna jaoks võtmesõnad. Sellest räägitakse palju, neid sõnu lisatakse võimalikult palju igale poole, seda püütakse lausa hinnata ja mõõtagi. Seega, on kaasamise temaatika tõepoolest ajakohane nii täna kui ka tegelikult ju ülehomme.

Teostus EMOTIVE