Keskkond

0

Sissejuhatus: head kriisi ei tohi raisku lasta

Kriisil on kaks suurepärast külge! On olnud päevi, kui sedasorti mõtte väljendamine ei ole võimalikuna tundunud. Mõned meist veedavad unetuid öid valdkonna rahastuse päästmise nimel, mõned on nuputamas lahendusi kaugnoorsootöö tegemiseks, mõned aga kaotanud sissetuleku ja võib-olla ka töö – noorsootöö väljakutsed on ses kriisis sama eriilmelised kui kogu noorsootöö ise. Kuid selles eriilmelisuses peitub…

0

Laastatud loodus ähvardab inimkonda zoonoosidega

  • Ants Tull, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonna doktorant

Tänapäeva kapitalistlikus maailmas on paratamatult välja kujunenud olukord, kus elusale ja eluta loodusele on külge kleebitud teatud väärtus või on asjal oma hind. Me tarbime kaupu ja teenuseid, millest enamik on pärit piiratud ressurssidega loodusest. 1970ndatel tutvustati ühes aruandes mõistet keskkonnateenused, mille alla kuulusid näiteks putuktolmeldamine, looduslik veeringe, ookeanide kalavarud, kliima, märgalade kaitse üleujutuste eest….

0

Üle saja aasta väljakutseid, aga kuidas edasi?

Skaudiliikumiste algusest on maailmas ja Eestis möödunud üle saja aasta. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid muutusi, mille mõju inimestele ja ühiskondadele on raske alahinnata. Nagu iga saja-aastase liikumisega, on ka skautlusel olnud tõuse ja mõõnasid. Siiski on raskustest hoolimata suudetud liikumisena kanda kinnitada kõikidel mandritel ja enamuses maailma riikides on skautlik…

1

Jutuvestmine kriisiaegadel: kuidas lood kujundavad meie arusaama õnnest, loodusest ja elu eesmärkidest

  • Polina Tšerkassova, antropoloog, jutuvestja ja multiinstrumentalist, „Helisevate muinaslugude” audioraamatute autor ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominent

2020. aasta on Eestis rahvajutuaasta. Tänavu on alanud ka pandeemia, mis näitab inimeksistentsi haprust ning meie sõltuvust planeedi kõikidest teistest eluvormidest. Selles artiklis mõtisklen looduskaitse teemadel rahvajuttudes, jagan oma mõtteid keskkonnakaitsekesksete lugude kasutamisest noorsootöös traditsioonilise jutuvestmise kujul, meenutan vestlust ühe sufi mõttetargaga ning räägin lõpetuseks ühe mehhiko indiaanlaste loo õnne otsimisest. Pole vaja erilisi antropoloogilisi…

0

Kuidas mässata keskkonnast hooliva noorena õige asja eest?

  • Liisa Puusepp, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teadur, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik

Kui 2017. aastal otsustati noorte laulu- ja tantsupeol ilmaprognoosist lähtudes lõunane tantsuetendus ära jätta, siis korraldasid noored ise Vabaduse väljakul tantsupeo, näidates ühelt poolt oma ettevõtlikkust ning võimekust kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning keskendudes samal ajal nende jaoks olulistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Seda tegid needsamad noored, keda eelnevad põlvkonnad on nimetanud lumehelbekesteks. Nüüd räägitakse…

0

Miks (mitte) eitada ebamugavaid fakte?

Kas teadsite, et peamiselt kliimasoojenemise koondnimetuse all tuntud keskkonnamuutused on inimkonna püsimajäämist ilmselt kõige ohustavamad nähtused läbi inimajaloo? Või, et kriisi tagajärjel hävib igapäevaselt lugematu hulk looduslikke koosluseid, muutub elamiskõlbmatuks üha enam elupaiku, kahaneb looduslik mitmekesisus, ning Maa stabiilsust ja elu võimaldavates vee-, süsiniku- ja teistes aineringetes toimuvad ohtlikud muutused üha murettekitavama kiirusega? Ja kas…

1

Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis?

  • Ivo Krustok, kliimanõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures

Mida huvitavam ja erakordsem aeg, seda enam äärmuslikke emotsioone see endas kannab, nii positiivseid kui ka ärevust tekitavaid. Elame täna kindlasti mitmes mõttes huvitaval ajal, seistes vastakuti probleemidega, mis algasid paljuski tööstusliku revolutsiooniga. Ka see oli huvitav ja erakordne aeg. Inimeste jõukus kasvas suurel kiirusel nagu ka maailma rahvastik. Tootmine ja tarbimine suurenesid ja on…

0

Minimalism – rohkem ruumi olulisele

  • Kai Allikas, MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige

Minimalism on vastuliikumine lämmatavale paljususele, olgu selleks siis füüsilised asjad, informatsioon, suhted või kohustused. Minimalismi põhiküsimused on järgnevad: kas see toob rõõmu? Miks ja kas seda on vaja? Vastamaks neile küsimustele tuleb korraks peatuda ning hinnata ümbritsevat. Minimalism ei ütle, et üht või teist asja ei tohi teha, omada, ei määra sulle kuuluvate raamatute arvu…

0

Öko-öko: säästev ja soodne

Keskkonnasõbralik eluviis võib olla kulukas. Mahekaubad on kallimad kui tavatooted. Energiasäästlik auto või külmkapp on kallid. Seetõttu võib ökoloogiline elustiil tunduda elitaarne. Kas üldse keegi, kellel raha üle ei jää, saab säästvat elu võimaldada? Õnneks leidub tarbimises niisuguseid aspekte, kus säästev on ühtlasi rahaliselt soodne. Sõnadest ökoloogiline ja ökonoomne võiks moodustada uue võtmesõna öko-öko. Õpetlikuks…

1

Simulatsioon Maa ehk miks plasti ümbertöötlemine ei muuda maailma rohelisemaks

Kas oled kuulnud ümbertöödeldud plastidest? Või sorteerite noortekeskuses plastid olmeprügist eraldi ja innustate ka noori sama tegema – ehk saab kord poeletilt haarata just selle sorteerimise tulemusena ümbertöödeldud plastpudeli? Või kasutate noortega igapäevaselt hoopis korduvkasutatavaid nõusid ja ainult suurematel üritustel plastnõusid? Käid aga ehk isegi või oled näinud noori üritustel juba päris oma korduvkasutatava pudeliga…

0

Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?

Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda Eestis rõhuga just noortele pakutavatel arenguvõimalustel. Meil on ka Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Hollandis…

Teostus EMOTIVE