Hoolivus

1

Jutuvestmine kriisiaegadel: kuidas lood kujundavad meie arusaama õnnest, loodusest ja elu eesmärkidest

  • Polina Tšerkassova, antropoloog, jutuvestja ja multiinstrumentalist, „Helisevate muinaslugude” audioraamatute autor ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominent

2020. aasta on Eestis rahvajutuaasta. Tänavu on alanud ka pandeemia, mis näitab inimeksistentsi haprust ning meie sõltuvust planeedi kõikidest teistest eluvormidest. Selles artiklis mõtisklen looduskaitse teemadel rahvajuttudes, jagan oma mõtteid keskkonnakaitsekesksete lugude kasutamisest noorsootöös traditsioonilise jutuvestmise kujul, meenutan vestlust ühe sufi mõttetargaga ning räägin lõpetuseks ühe mehhiko indiaanlaste loo õnne otsimisest. Pole vaja erilisi antropoloogilisi…

1

Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis?

  • Ivo Krustok, kliimanõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures

Mida huvitavam ja erakordsem aeg, seda enam äärmuslikke emotsioone see endas kannab, nii positiivseid kui ka ärevust tekitavaid. Elame täna kindlasti mitmes mõttes huvitaval ajal, seistes vastakuti probleemidega, mis algasid paljuski tööstusliku revolutsiooniga. Ka see oli huvitav ja erakordne aeg. Inimeste jõukus kasvas suurel kiirusel nagu ka maailma rahvastik. Tootmine ja tarbimine suurenesid ja on…

0

Sissejuhatus

Komistasin internetiavarustes naljakale pildile. Kollane kass maalib end peeglist vaadates innukalt autoportreed – portreelt vaatab vastu võimas tiiger! Käesolev detsembrikuu MIHUS on pühendatud enesearengule ning noorsootöötaja kui reflekteeriva praktiku teema avamisele. Nii tiigritele kui ka kassidele! Kuid ennekõike neile, kes haaranud pintsli ja valmis maalima! Läheneme teemale kassi kombel mänguliselt ning küsime, kas eneseareng sünnib…

0

Süsteemne mõtlemine – võti enese ja teiste mõistmiseks

  • Pille Murrik, pereterapeut, täiskasvanute koolitaja (tase 7), superviisor

Inimestega seotud protsessides kehtivad teatud seaduspärasused. Need on nagu loodusseadused, mis toimivad, olenemata sellest, kas oleme nendest teadlikud või mitte. Kuid teadlikkus süsteemsetest seaduspärasustest aitab paremini mõista nii ennast kui ka teisi inimesi ja protsesse ning saavutada väiksema ressursikuluga paremaid tulemusi. Rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja ja coach, NLP (neurolingvistilise programmeerimise) arendaja ning paljude juhtimisraamatute autor Robert…

1

Kohtumine eneseteadliku professionaaliga

  • Piret Jeedas, Ruumilooja, Tallinna Ülikooli külalisõppejõud, Sähvatuste maaletooja, noortevaldkonna koolitustesse panustanud 2003. aastast

Me oleme alati rohkem, kui see, millest me oleme teadlikud. Maurice Merleau-Ponty Mõtisklen üsna tihti selle üle, mis aeg on praegu ja millist elu elab tänapäeva inimene. Küllap ärgitab nende suurte küsimuste üle juurdlema minu igapäevane töö, iseendaga toimuva märkamine, jätkuv uudishimu inimese süvakihtide vastu. 1907. aastal kirjutas Harvardi ülikooli professor William James järgmist: „Võrreldes…

0

Kõige kultuursem on targalt laisklev inimene

Keegi ilmselt ei väida, et puhkus ja jõudeaeg pole olulised. Küsimus on ainult selles, kuidas neid määratleda või tarvitada. Tänapäeva korralikule ühiskonnaliikmele on puhkus ja jõude olek vajalikud selleks, et pärast saaks veelgi suurema hooga tööd rügada. Kiidetakse ka neid, kes oma vaba aega n-ö kasulikult veedavad, näiteks ennast mingil alal täiendades. Eriti uhkelt väidetakse…

0

8 kindlat viisi, kuidas end mentorina läbi põletada

Kahe kogenud mentorina oleme pikka aega otsinud praktilist juhendit, mis aitaks meil oma töös täielikult läbi kukkuda. Siiani pole me seda veel leidnud! Niisiis korraldasime oma viimasel Euroopa koolituskursusel ajurünnaku, mis andis meile ja osalejatele tõeliselt kasulikke näpunäiteid. Kogume need siia kokku ja loodame, et need ideed annavad teile põnevaks refleksiooniks lähtekohti. (Võite küsida, kusjuures…

0

Vaimse tervise esmaabi: Kuidas Sul läheb?

  • Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog, Peaasi.ee tegevjuht

Füüsilise tervise esmaabi on meie ühiskonnas sissejuurdunud ja selle vajalikkus pole küsitav. Juba lasteaialastele õpetatakse kriitiliselt tähtsaid teadmisi, mida teha füüsilise terviserikke korral – helistada 112. Seda, kuidas elustada, fikseerida luumurde ja tohterdada haavu, saavad täiskasvanud õppida juba põhjalikumalt ning tööandjatel on kohustus sellist väljaõpet võimaldada. Vaimse tervise esmaabi on aga Eestis uuenduslik lähenemine, mis…

0

Asendusõpetajate programm noorsootöö võtmes

Enesearengu ja noorsootöötaja kui reflekteeriva praktiku teema avamisele pühendatud MIHUS jätkub üllatuslooga uue aasta alguses! Detsembrikuu MIHUSes tuli juttu erinevatest enesearengu meetoditest, kuid tõdesime ka seda, et ühiskonna kiires töötempos võib siiski olla keeruline enesearenguga tegelemiseks aega leida. Viimastel aastatel on sagenenud olukorrad, kus noorsootöötajatel ei ole alati võimalik osaleda koolitustel, mis ometi oleksid kasulikud…

0

Kui noored vaatavad pornograafiat ehk pornograafiast noorsootöös

  • Anett Männiste, SA Archimedese noorteagentuuri programmijuht, meediapädevuste uurija

Mõne aasta tagusest ajast, laagris noorsootöö erialal esimesel praktikal olles, mäletan selgelt seika, kus minu kursuseõde puutus kokku kolme 10-aastase noormehega, kes otsustasid pärast lõunat koos pornograafiat vaadata. Minu tol hetkel 20-aastane kursuseõde seisis märkimisväärse dilemma ees – mida teha? Noorsootöö õpingute ajal ei olnud keegi hoiatanud või õpetanud, kuidas käituda noortega, kes vaba aega…

0

Sooteadlikkus noorsootöös – arengukoht?

Eesti meedias ja poliitikas on soolise võrdõiguslikkusega seotud teemad viimase kümnendi jooksul varasemaga võrreldes tunduvalt enam tähelepanu pälvinud ja see kirjutis heidab valgust, kuidas need arengud võiksid peegelduda noorsootöös. Keskendun sooteadlikkusele kui võimalikule uuele lähenemisele meie noorsootöö pagasis eeskätt soostereotüüpide ja sooliste müütide vaidlustajana. 19.-20. septembril toimub Tallinnas SANA korraldamisel „Väeneidude“ rühma juhendaja koolitus –…

Teostus EMOTIVE