Eneseareng

0

Miks (mitte) eitada ebamugavaid fakte?

Kas teadsite, et peamiselt kliimasoojenemise koondnimetuse all tuntud keskkonnamuutused on inimkonna püsimajäämist ilmselt kõige ohustavamad nähtused läbi inimajaloo? Või, et kriisi tagajärjel hävib igapäevaselt lugematu hulk looduslikke koosluseid, muutub elamiskõlbmatuks üha enam elupaiku, kahaneb looduslik mitmekesisus, ning Maa stabiilsust ja elu võimaldavates vee-, süsiniku- ja teistes aineringetes toimuvad ohtlikud muutused üha murettekitavama kiirusega? Ja kas…

0

Minimalism – rohkem ruumi olulisele

  • Kai Allikas, MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige

Minimalism on vastuliikumine lämmatavale paljususele, olgu selleks siis füüsilised asjad, informatsioon, suhted või kohustused. Minimalismi põhiküsimused on järgnevad: kas see toob rõõmu? Miks ja kas seda on vaja? Vastamaks neile küsimustele tuleb korraks peatuda ning hinnata ümbritsevat. Minimalism ei ütle, et üht või teist asja ei tohi teha, omada, ei määra sulle kuuluvate raamatute arvu…

0

Omaalgatusest, veganlusest ja meediast minu kogemuse põhjal: mida sellest õppisin

Olen olnud peaaegu alati see laps, kes on kukkunud vaidlema, kui olen tundnud, et mulle on liiga tehtud. See kõik algas teismelise eas, kui tundsin mingil määral patriarhaalse ellusuhtumise mõjusid. Mul oli kõrini sellest, et tütarlastelt küsiti tunnis, mitut last nad tahavad, aga poistelt ei küsitud seda kunagi. Viimane piisk kukkus karikasse siis, kui pidime…

0

Kas mina ise muudangi maailma?

  • Farištamo Eller, klaveriõpetaja, vabaimprovisaator, sündmuste korraldaja, blogi letshavefunsavingtheplanet ja Keskkonnaraadio taskuhäälingu autor

Elame ajal, mil kõigile hakkab vist üha enam kohale jõudma meie keskkonna halvenev olukord. On tekkinud liikumisi ja organisatsioone, kelle sõnum on ühene: me peame ühiskonnana midagi ette võtma, et saaksime Maa peale püsima jääda. Numbritest on tihti lihtsam aru saada, seega lisan siia ka mõned Müürilehe Keskkonnakolumni vahendusel: „Kuna elamine kulutab ressurssi, aga Maa…

0

Sissejuhatus

Komistasin internetiavarustes naljakale pildile. Kollane kass maalib end peeglist vaadates innukalt autoportreed – portreelt vaatab vastu võimas tiiger! Käesolev detsembrikuu MIHUS on pühendatud enesearengule ning noorsootöötaja kui reflekteeriva praktiku teema avamisele. Nii tiigritele kui ka kassidele! Kuid ennekõike neile, kes haaranud pintsli ja valmis maalima! Läheneme teemale kassi kombel mänguliselt ning küsime, kas eneseareng sünnib…

0

Süsteemne mõtlemine – võti enese ja teiste mõistmiseks

  • Pille Murrik, pereterapeut, täiskasvanute koolitaja (tase 7), superviisor

Inimestega seotud protsessides kehtivad teatud seaduspärasused. Need on nagu loodusseadused, mis toimivad, olenemata sellest, kas oleme nendest teadlikud või mitte. Kuid teadlikkus süsteemsetest seaduspärasustest aitab paremini mõista nii ennast kui ka teisi inimesi ja protsesse ning saavutada väiksema ressursikuluga paremaid tulemusi. Rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja ja coach, NLP (neurolingvistilise programmeerimise) arendaja ning paljude juhtimisraamatute autor Robert…

1

Kohtumine eneseteadliku professionaaliga

  • Piret Jeedas, Ruumilooja, Tallinna Ülikooli külalisõppejõud, Sähvatuste maaletooja, noortevaldkonna koolitustesse panustanud 2003. aastast

Me oleme alati rohkem, kui see, millest me oleme teadlikud. Maurice Merleau-Ponty Mõtisklen üsna tihti selle üle, mis aeg on praegu ja millist elu elab tänapäeva inimene. Küllap ärgitab nende suurte küsimuste üle juurdlema minu igapäevane töö, iseendaga toimuva märkamine, jätkuv uudishimu inimese süvakihtide vastu. 1907. aastal kirjutas Harvardi ülikooli professor William James järgmist: „Võrreldes…

0

Mindset teooria – kas vanad koerad õpivad uusi trikke?

„Ma ei ole selles tugev.“ „Liiga keeruline, niikuinii ei saa aru.“ „Selle peale peab ikka annet olema.“ „Nii on ju alati tehtud.“ „Vanale koerale uusi trikke ei õpeta.“   Kas sarnased ütlemised kõlavad tuttavalt? Oled ehk kuulnud teiste suust? Või tabanud endagi huulilt? Vargsi omakeskis mõeldud mõtetest? Enam kui 30 aastat tagasi hakkas dr Carol…

0

Mäng – noorsootöötaja teadliku enesearengu ja loovuse toetaja

Laste arengut kirjeldades rõhutatakse sageli mängu olulisust, kuna see on nende jaoks kõige loomulikum tegevus, mis samal ajal pakub rõõmu, maandab pingeid ning on õpetav. Mäng loob võimaluse arendada koostööoskust, empaatiat, probleemide lahendamise oskust ning õpetada oma emotsioone, mõtteid ja käitumist erinevates olukordades tõhusamalt reguleerima. Lisaks mängu positiivsele mõjule laste puhul, olen täheldanud ka mängimise…

0

8 kindlat viisi, kuidas end mentorina läbi põletada

Kahe kogenud mentorina oleme pikka aega otsinud praktilist juhendit, mis aitaks meil oma töös täielikult läbi kukkuda. Siiani pole me seda veel leidnud! Niisiis korraldasime oma viimasel Euroopa koolituskursusel ajurünnaku, mis andis meile ja osalejatele tõeliselt kasulikke näpunäiteid. Kogume need siia kokku ja loodame, et need ideed annavad teile põnevaks refleksiooniks lähtekohti. (Võite küsida, kusjuures…

0

Noorteinfo ja kriitilise mõtlemise roll noorsootöös

  • Tanja Dibou ja Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö õppejõud, Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed

Info noorsootöös ja noorteinfotöö Info üleküllus, erinevad infokanalid ja infootsing on meie igapäevase elu lahutamatu osa. Info võib olla erinev: eksitav, abistav, kergesti või raskesti leitav, usaldusväärne või mitte jne. Nii noored kui ka noorsotöötajad on informatsiooniga igapäevaselt seotud. Seega on info tahes-tahtmata noorsootöö osa. Info otsimisele eelneb infovajadus, mis võib olla teadvustamata – väljendunud…

Teostus EMOTIVE