fbpx

Kuues noorsootöö foorum tõi tänavu oktoobris kaheks päevaks kokku ligi 200 noort ja noortevaldkonna eestvedajat, et jagada mõtteid tuleviku üle. Seekord mindi ajas 17 aastat edasi ning arutleti, millised on noorte väljakutsed ja võimalused Eestis aastal 2035.

Foorumi avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes märkis, et noorsootöö on andnud eneseväljendamise võimaluse kümnetele tuhandetele noortele. „Meie noorsootöötajad on teinud noorte kaasamisel suurepärast tööd, juhendades ja suunates noori nende ettevõtmistes,” ütles Reps. „Eesti noored tahavad ja oskavad poliitikas kaasa rääkida, kuulakem neid.” Esimesel päeval olid foorumi peateemadeks noorte tuleviku planeerimine, noortepoliitika olulisus ja väljakutsed, mis ootavad noori ees erinevates eluvaldkondades. Foorumi teisel päeval said osalejad ülevaate noortevaldkonna arendamisest Euroopa Liidus ja otsisid lahendusi, kuidas Eestis edasi minna.

Foorum tõi kuulajate ja vaatajateni eri valdkondade esindajaid. Kohal olid teiste hulgas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, OECD avaliku valitsemise direktoraadi programmijuht Miriam Allam, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke, Sotsiaalministeeriumi tulevikutöö nõunik Mihkel Kaevats ning disainer Jane Oblikas. Video vahendusel osalesid ka Luminor Eesti juhatuse esimees Gunnar Toomemets, SA Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg, Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna projektijuht Ando Kiviberg.

Foorumi ülevaadete ja salvestusega saab tutvuda Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.[1]

 

Noored on kaasatud

Teemablokis, kus käsitleti tuleviku planeerimist riigi tasandil, tõi Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago välja, et noored peavad oma arvamuse välja ütlema ning noori tuleb võtta osalejate, mitte lihtsalt kaasatavatena. Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna projektijuht Ando Kiviberg leidis, et peamised väljakutsed, mis noortel ees seisavad, on seotud sellega, kuidas jääda iseendaks ja olla õnnelik ning kuidas oleks see koht, kus me praegu elame, 17 aasta pärast veelgi parem. Nii Riigikantselei väljatöötatav strateegia „Eesti 2035” kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi haridus- ja teadusstrateegia 2020+ on kaasanud noori nende dokumentide planeerimisse. Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõi välja, et selleks, et teha adekvaatseid otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes, on vaja rääkida ka noorte endiga.

OECD avaliku valitsemise direktoraadi programmijuht Miriam Allam märkis, et OECD riigid loovad üha enam integreeritud strateegiaid, mis puudutavad erinevaid noortega seotud valdkondi. Niiviisi seotakse noori enam riigi tegemistega ning suurendatakse ka usaldust üksteise vahel. Veel märkis ta, et OECD järgi on Eesti üks seitsmest riigist, kus kohalike omavalitsuste valimistel on hääleõigus alates 16. eluaastast.

 

Tulevikuvisiooni loomine koos noortega ja noortele

Kahe NOORUMi päeva jooksul viidi läbi kaks töörühma, kus arutleti, millist tulevikku noortevaldkonnas soovitakse ning kuidas selleni oleks võimalik jõuda.

Peamiste soovitud muutustena tulid välja noorte hääle suurem kuulamine, noortele vastutuse ja võimaluste andmine ning vabadus ise valida, mida noored oma eluga teha soovivad.

Noortega tuleb tegutseda individuaalsemalt ning arvestada tuleks noorte erinevate vajadustega. Ka töörühmades toodi välja, et noorsootöötajatel on suur roll noorte toetamisel ja suunamisel, mis valdkonna arvates väärib ka konkurentsivõimelist töötasu. Noortevaldkond ja selle väärtused on olulised ühiskonna kitsaskohtade lahendamisel ning valdkonna panus vajab suuremat nähtavust ja tähelepanu. Väga oluline osa noore elust möödub hariduses ning seega toodi välja ka haridussüsteemi muutmise vajadust ja seda, et mitteformaalne õppimine on tähtis ja vajab väärtustamist, sh peab formaalharidusega rohkem koostööd tegema. Õppimine toimub igal pool ja igal ajal. Puutumata ei jäänud ka keskkonna teemad – oma keskkonda tuleb hoida, et ka tulevikus oleks meil koht, kus soovime ja tahame elada.[2]

Ka Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Marcus Ehasoo rõhutas, et noored tahavad seista enda tõekspidamiste eest. „Võib-olla noored ei kommunikeeri oma väärtusi nii nagu vanem põlvkond, aga see ei tähenda, et nad ei väärtusta midagi,” tõi Ehasoo välja. Tema sõnul võiks noortel olla veelgi rohkem võimalusi otsustada ja valikuid teha. Formaalharidus peaks tema hinnangul olema rohkem seotud mitteformaalse õppimisega.

Teadlaste arutelurühmas toodi esile, et noortel on vaja teha palju valikuid ning sellise hulga otsustega toimetulek on keeruline, kuna eeldused selleks on ebavõrdsed. Noortel on vähem tegelikke valikuid ning noorte teadlikkus oma valikutest ja võimalustest on madal. Tähelepanu pöörati ka tehnoloogia arengule, mis toob ühiskonnas ja ka noorte jaoks kaasa nii riske kui ka uusi võimalusi.[3]

 

Noorsootöö ja noorsootöötaja vajavad ühiskonnas esiletõstmist

NOORUMil esinesid ka Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar ja Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse esimees Ilona-Evelyn Rannala.[4],[5]

Rannala nentis, et täna on noorte seas aina suurenevaks murekohaks vaimse tervise probleemid. Nende varajane märkamine ja probleemidega tegelemine on äärmiselt tähtis ning siin on noorsootöötajatel suur roll. Just noorsootöötaja on tihti see, kes noort mõistab, talle tähelepanu pöörab ja aitab uusi lahendusi otsida.

Tibar leidis, et senisest enam tuleks noori võtta n-ö võrdsetena ja nende arvamust kuulata. Tihti on just noored need, kelle avar pilk näeb maailma teisiti kui vastavates valdkondades tegutsevate spetsialistide oma, ning tänu sellele saaks paljusid noorte jaoks tähtsaid asju teha teisiti. Võimalus elus edasi liikuda ja tegeleda meelepärasega peab olema igal noorel, seega ei saa omavalitsuste piirid olla piiranguteks noorte unistustele. Selleks on vaja aga tagada laiapõhjaline võrgustik.

 

Põhijäreldused

Eesti on nende OECD riikide hulgas, kus noortele suunatud tegevused on seni teadlikult korraldatud ja strateegiliselt planeeritud (st eksisteerib noortevaldkonna strateegiline visioon valdkonna arengukavana) ja Eesti on üks vähestest OECD riikidest, kus noorte usaldus riigi vastu on suurem kui üle 50-aastastel. OECD esindajate ja osalejate arvates tuleb sellist edu riigivalitsemises hoida ja arendada, et tagada avaliku sektori meetmete ja tegevuste vastavus noorte väljakutsetele ning arvestades muuhulgas sellega, et OECD liikmesriigid trendina liiguvad noortepoliitika teadliku planeerimise suunas, sh luues noortestrateegiaid.

Noorte ees seisvad väljakutsed vajavad spetsiifilist tähelepanu; et lahendused oleksid mõjusad, on vaja terviklikku vaadet noortele kui eagrupile, määratlemata noori kindlasse tegevuspõhisesse sihtgruppi (õpilased, töötud vm) ning noorte olukorra ja selle muutumise trendide tundmine.

Noorsootöös kantavad ja selle toel kujunevad väärtused on noorte ja kogu ühiskonna jaoks olulised. Nende väärtuste põhjal kujundatud noortepoliitika vajab järjekindlat arendamist, teadlikku ning süsteemset juhtimist ja rakendamist. Noorsootöö toetab noori oluliselt ning pakub noorte osaluseks, aktiivseks kodanikuks kujunemiseks, ühis- ja kogukonnategevuseks, tulevikuoskuste kujunemiseks ja tervikuna positiivseks enesearenguks mitmekülgseid võimalusi. Selle arengu jätkamiseks on vaja suurendada noorsootöö kättesaadavust ja kvaliteeti. Noorsootöötajate töö eest tuleb maksa vähemalt õpetajatega võrdset palka.

 

Kuidas edasi?

NOORUMil leiti, et jätkata tuleb senist head koostööd valitsusasutuste ja haridusvaldkonna otsustajate vahel, MTÜde toetamist, noortevaldkonna tegijate tunnustamist ning üldiselt kuulata noori ja arvestada nendega.

Foorumi arutelude ning vestluste käigus jäi kõlama hulgaliselt häid mõtteid, millega edasi liikuda. Jõuti selgusele, et koostöö noortevaldkonna spetsialistide ning teadlaste vahel peaks tingimata olema suurem ning selle süvendamiseks võiks regulaarselt hakata pidama vestlusringe, kus oleks efektiivne infot vahetada ning mõtteid jagada. Esimene selline võiks plaanide kohaselt toimuda juba 2019. aasta kevadel.

Noorumi kokkuvõtted ja järeldused on ka lähteinfoks strateegilise visiooni kujundamisel Haridus- ja Teadusministeeriumis.

 

 

[1] https://entk.ee/tana-algaval-foorumil-arutletakse-noorte-tuleviku-ule/

[2] VI Noorsootöö Foorum NOORUM kokkuvõtte lisa 2. Töörühmade kokkuvõte

[3] VI Noorsootöö Foorum NOORUM kokkuvõtte lisa 3. Teadlaste arutelurühma kokkuvõte

[4] VI Noorsootöö Foorum NOORUM kokkuvõtte lisa 4. Noorsootöötajate kokkuvõte

[5] VI Noorsootöö Foorum NOORUM kokkuvõtte lisa 5. Noorte kokkuvõte

Print Friendly, PDF & Email