Foto: Mikko Leo Selg

Kuidas me jõudsime Euroopa Solidaarsuskorpuseni?

Alates 1996. aastast ehk üle 20 aasta on Euroopas olnud noortel võimalus läbida välisriigis Euroopa vabatahtlikku teenistust. 100 000 noort on seda võimalust kasutanud, nende hulgas ligi 1400 Eestist pärit noort – võib-olla oled sina või sinu sõber üks nendest? Need noored on muuhulgas arendanud oma kultuuridevahelisi pädevusi, suurendanud üksteisemõistmist, keeleoskust, rikastanud kohalikke kogukondi jne[1]. Tekib küsimus, miks on vaja olemasolevat muuta ja edasi arendada? Alustuseks juba seetõttu, et Euroopas on oluliselt rohkem noori.

Tegelikkuses tõdeb vaid 6% Euroopa noortest, et nad on välismaal vabatahtlikku tööd teinud ning 88% toob välja, et nad pole seda teinud, sest neil ei ole selleks võimalust olnud[2].

Kuid kõige laiemalt võttes on uuendusi vaja, sest maailm on nende 20 aastaga muutunud. Me kõik mõistame seda. Nii need, kes sel ajal sündisid, kes olid varateismelised, kui ka need, kes panid juba siis Eestis aluse tänapäevaks nii iseenesestmõistetavaks muutunud noorsootöö aspektidele.

 

Muudatusi on palju. Nii Eesti kui ka Euroopa elanikkond vananeb, kuid on samas aina liikuvam ja mitmekesisem. Palju on populismi ning mõnikord tundub, et inimesed näivad muutuvat üha individualistlikumaks. Toimunud on meeletu kiirusega digitaliseerumine, mis mõjutab omakorda mitmeid eluvaldkondi, tuues kaasa nii lahendusi kui ka väljakutseid.[3] Mainimata ei saa jätta ka majanduskriisi, sest kuigi pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi on Euroopa Liidus majandus taas stabiliseerunud, on taastumine ühiskonnas ja piirkondades toimunud ebaühtlaselt ning eriti teravad on noorema põlvkonna probleemid[4]. Muuhulgas on noortega seotud väljakutsetena aktuaalsed teemad:

  • lõiming (sh kodutunde võimalikkus sisserändajatest noortel, populistlike liikumiste, natsionalistlike poliitikate ja äärmuslike vaadetega gruppide mõju);
  • praktikad, uskumused ja väärtused, mis vähendavad noorte võimu (sh noorte diskrimineerimine nende ea tõttu ja noorte õiguste rikkumine);
  • noorte osaluse vähenemine formaalsetes osalusvormides ja tähendusrikka osaluse piiramine;
  • ebavõrdne juurdepääs vabatahtliku töö võimalustele (eriti vähemate võimalustega noortel) ning vabatahtlikkusega seotud pädevuste ja kogemuste vähene nähtavus ja tunnustamine;
  • varane koolist väljalangemine, takistused mitteformaalse õppe kättesaamisel ning eelarvamused kutseõppe suhtes;
  • tööturu olukord ning töökohtade olemasolu (sh nende ebakindlus).[5]

Kui sellele veel lisada, et organisatsioonid, mis edendavad mitmekülgset ühtekuuluvust, vajavad toetamist ja vahendeid ning et hetkel on solidaarsustegevused Euroopa Liidus üsna killustunud[6], siis on loodud Euroopa Solidaarsuskorpusel lahendamist ootavaid väljakutseid küllaga.

 

18. sajandi keskel Prantsusmaal leiutatud sõna „solidaarsus”[7] kõlab Eestis kohati võõralt, kuid ma tahan uskuda, et selle olemus ja tähendus ei ole seda mitte. Eesti keele seletav sõnaraamat vastab konkreetselt: üksmeel, huvide ühtsus. Kui aga küsida noortega töötavatelt inimestelt, siis avaneb mõiste palju mitmekesisemalt.

Solidaarsus on avatus, lugupidamine, austus, üksteisega arvestamine, sõbralikkus, koostöövalmidus, sallivus, aktsepteerimine, tolerantsus, toetamine, vabadus, kaasamine, abistamine, koostöö jne.

Või nagu ütles Euroopa Vabatahtlike Keskuse president Cristina Rigman: „Vabatahtlik tegevus on kõige ilmselgem näide solidaarsusest.”[8] Selles valguses tundub uus nimi täiesti arusaadav ja põhjendatud, sest milliste muude ühiste väärtuste loomine aitaks meil kogukonnana areneda ning nii praeguste kui ka tulevaste väljakutsetega hakkama saada?

Euroopa Solidaarsuskorpus koondab kokku, toob fookusesse ja laiendab solidaarsustegevusi, mille kaudu noored saavad väljendada oma soovi ühiskonda panustada, muuta maailma paremaks ja näidata, et tulevik ei pea olema tume, kui me üksteisest ja ümbritsevast hoolime.

Ning sellised heateod on hästi tasustatud, kuna noored saavad vastukaaluks hulgaliselt kogemusi ning väga mitmesuguseid pädevusi, mis tulevikus ka neile endile kasuks tulevad.

 

Mida aga 2016. aastal esimest korda välja hõisatud ning 2018. aastal tõelise hoo sisse saanud Euroopa Solidaarsuskorpus sisaldab?[9] Kõik (jah, just nimelt kõik, ka vähemate võimalustega) noored vanuses 18−30 eluaastat saavad programmi rahalise toetusega:

  • teha 2 nädalat kuni 12 kuud vabatahtlikku tööd nii individuaalselt kui grupis, nii kodu- kui välisriigis;
  • teha 2−6 kuud praktikat solidaarsusvaldkonnas nii kodu- kui ka välismaal;
  • teha 3−12 kuud tööd solidaarsusvaldkonnas nii kodu- kui ka välismaal;
  • viia koos sõpradega koduriigis ellu solidaarsusprojekti ehk oma algatus ühiskonna valukoha leevendamiseks.

Organisatsioonid, mis peavad oluliseks ühiskonna ühtekuuluvust ning soovivad sellesse panustada, saavad noori nende ettevõtmistes abistada, võtta vastu vabatahtlikke, praktikante, töötajaid ning toetada neid oma panuse andmises ja enesearengus. Tegutsemist jätkavad Euroopa vabatahtlikusse teenistusse kaasatud organisatsioonid ning oodatud on uued huvilised nii avalikust, mittetulundus- kui ka erasektorist. Kõik see koos aitabki saavutada Euroopa Solidaarsuskorpuse eesmärki – toetada ühtekuuluvust ning ühiskonna probleemide märkamist ja lahendamist vabatahtlike noorte ja organisatsioonide kaasamise kaudu.

Uuri lähemalt:solidaarsuskorpus.ee ning võta julgelt ühendust SA Archimedese noorteagentuuriga – küll nemad juba teavad, kuidas sulle abiks olla!

 

 

 

[1] Euroopa Komisjon (2016). EVS factsheet and impacts.

[2] Euroopa Komisjon (2016) Investing in Europe´s Youth. European Solidarity Corps.

[3] “Vabatahtliku tegevuse trendid muutuvas ühiskonnas” seminari kokkuvõte (2018)

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik (2018)

[5] Symposium ‘Youth Policy Responses to the Contemporary Challenges Faced by Young People’, symposium Report (2017).

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik (2018)

[7] Lobjakas, A. (2014) Euroopa Solidaarsus.

[8] Seminari „Vabatahtliku tegevuse trendid muutuvas ühiskonnas” kokkuvõte (2018)

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik (2018)

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE